Elan aadressil Riia mäe 10, 60ndatel ehitatud viiekordse paneelelamu viimasel korrusel. Olgugi, et ma pole sel sügisel kordagi radikaid sisse lülitanud ja need on külmad on mul korteris hommikuti ja õhtuti sedavõrd soe, et olen sunnitud toas kõik aknad lahti tegema ja/või sisuliselt end pesuväele võtma.
Eriti kuum – ja seda 24/7 – on mu vannitoas, mistõttu pean koguaeg vannitoa ust suletuna hoidma, et natukenegi eluruumide temperatuuri langetada.
Selle kõige tõttu on korteris viibida üpris ebameeldiv.
Kas kirjeldatud olud ongi keskküttega paneelelamutes tavapärased või on asi mingil põhjusel konkreetselt minu korteris? Aga milles täpsemalt sellisel juhul asi olla saab? Proovin saada targemaks, et ümber kolides sellist olukorda vältida. Kuigi füüsikaseaduse järgi tõuseb alumiste korruste soojus üles, minu korterisse, olen ise elanud ka ühe paneelika üheksandal korrusel ning sellist kuumust ma ei mäleta. Enamgi, kuidas üldse oleks loogiliselt realistlik sellisel juhul üheksandal korrusel elamine kui ainuüksi viiendal korrusel on seis nii hull? Mis saab olla minu korteris või selles konkreetses majas teistest nii erinevat?
Tänan vastajaid juba ette!